Peamiselt puitsõrestikmajade ja aiamajade tootmisega tegelev firma Natural House on edukalt kanda kinnitanud Skandinaavia turul, kus hinnast palju olulisem on kvaliteet.

Hetkel ehitavad Natural House’i töömehed näiteks Norras Nesbyenis ühes suusakeskuses kortermaju. Kokku tuleb sinna ligi 500 korterit, millest 32 on valmis. Need on korterid keskklassi norrakatele, kes mägedes puhkamas käivad. Üks jõukas Oslo ärimees tellis firmalt aga 600ruutmeetrise eramu. Kogu projekt läks tellijale maksma 5–10 miljoni krooni vahel, Natural House’i osa oli tarnida majadetailid koos püstitusega.

Firma hakkas kiiresti kasvama pärast 2004. aastat, kui Eesti astus Euroopa Liitu ning ehitus- ja kinnisvaraturg kogus hoogu. Nii Eestis kui ka põhja pool tekkis suurem nõudlus hea kvaliteediga puitmajade järele, mille tellimuse täitmine ei võta liiga palju aega. Natural House’i juhataja Heiki Jürissaar ütleb, et viimase kolme aasta jooksul on firma käive kasvanud üle saja protsendi. Eesti puitkarkassmaju teatakse tema sõnul Skandinaavia turul hea kvaliteedi poolest, mis annab silmad ette teiste Ida-Euroopa riikide, näiteks Poola firmade toodangule.

“Kui Skandinaavias kliente kuulata, siis nad teevad järjestuse, et parimad ehituspuusepad on Soomes, järgnevad rootslased ja siis tulevad eestlased. Meie töökultuuri kiidetakse,” räägib Jürissaar.

Kuna nõudlus puitmajade järele on sellel turul suur, polegi firmal vaja teha muud reklaami kui lihtsalt ehitada kvaliteetseid puidust moodulmaju ja järgida seejuures ehituskultuuri parimaid tavasid. Nii liigub info firma kohta klientide kaudu. Muidugi ei suuda iga majatootja Põhjalas läbi lüüa – sealsetel tellijatel on peen tehniline maitse, mida peab lihtsalt tundma. Algust tegi Natural House omal ajal aiamajadega. Seejärel hakati tootma ja paigaldama suvemaju ning elumaju. Praegu võib firma isegi puidust kortermaja püstitada. Üks selline kolmekorruseline maja on näiteks Norras Lillehammeris ehitatud. Natural House’i majade detailid valmivad Tartu lähedal Roiul paiknevas tsehhis. Kokku töötab seal ja objektidel paigaldamisega umbes 30 inimest.

Tellimusest kuni maja püstitamiseni kulub mõni kuu, sellest objektil kolm-neli nädalat, seda juhul, kui vundament on valmis. 2004. aastal oli firma põhituruks Taani, seejärel kaldus kaalukauss Soome poole. Nüüd aga tuleb enamik tellimusi Norrast.

Tähelepanuväärne on suhtumise erinevus puitehitistesse Põhjamaades ja Eestis. “Kui Eestis on puitmaja suht odav ja kehva kvaliteediga maja, siis Põhjamaades on puitmaja rohkem hinnatud. Põhjus on selles, et Skandinaavias on aastasadu puitmaju ehitatud kvaliteedi arvelt kokku hoidmata,” leiab Jürissaar. Jürissaar lisab, et kui Eesti palk- ja puitkarkassmajade tootjad suudaksid vähegi omavahel koostööd teha, oleksid nende šansid põhjamaades veelgi paremad kui praegu, kus iga firma ajab oma asja.

Jürissaare sõnul on firma eesmärk teha üha rohkem ja paremini ning kasvatada aastas käivet vähemalt 10–20 protsenti. “Anname muidugi endale aru, et selle saavutamiseks peab toimuma areng – areng kasvus,” ütleb ta, pidades silmas eelkõige tootearendust ning efektiivsuse kasvu. “Küsimus on ressurssides – tööjõu kättesaadavuses, ehitusmaterjali hindades. Potentsiaal müüa on seevastu väga suur,” lisab ta. Hetkel kasutab Natural House peamiselt Eesti materjale, aga hinnavahe Skandinaavia omadega pole enam nii suur kui varem. Mõningad siseviimistlusmaterjalid, nagu näiteks teatud kipsplaaditooted, on Jürissaare sõnul Eestis koguni kallimad kui Norras.

“Parimad ehituspuusepad on Soomes, järgnevad rootslased ja siis tulevad eestlased.”

Allikas: Innovatsiooniajakirja HEI (Hea Eesti Idee) 2007 a. juunikuu number

Autor: Toivo Tänavsuu, Eesti Ekspress