Selleks, et üks maja vastaks madalenergiamaja normile, on vaja aastas mitmeid kordi väiksemat küttekulu – kuni 30kW ruutmeetrile. Energiasäästliku hoone rajamisel on tarvis lisaks arukatele küttelahendustele häid materjale ja väga kvaliteetset ehitustööd, et tõsta maja soojapidavus võimalikult kõrgele tasemele.

Energiasäästlikke elementmajasid tootva firma Natural House OÜ ühe asutajaliikme Heiki Jürissaare sõnul on madalenergiamaja passiivmajast nii-öelda üks aste nõrgem. Kui passiivmaja aastane küttekulu kokkulepitult võib olla maksimaalselt 15 kW ruutmeetrile, siis madalenergiamaja puhul võib ametlikult ulatuda antud näit kuni 30 kW ruutmeetrile. Just küttekulude kokkuhoid, hoone loodus- ja energiasäästlik ülevalpidamine on esimene kriteerium, millest algab madalenergiamaja mõiste.

Heiki Jürissaar on energiasäästlike majadega määral tegelenud enam kui kümme aastat.

„Oleme projekteerinud madalenergia kortermaja Norra. Sinna tuleb põrandaküte, mis võtab energia mereveest. Madalenergiamaja puhul ongi väga oluline see, et ehitus nõuab kvaliteeti. Ja antud kortermaja puhul kasutame ka natuke erilisemaid konstruktsioone ja materjale, sest eramaja puhul on palju lihtsam saada madalenergia piiri kätte, üldkasutatavate hoonete puhul tunduvalt keerulisem.“

Erinevad säästlikud küttevõimalused

Hoone sise- ja välisviimistluses kasutatavad kvaliteetsed soojustusmaterjalid pole madalenergiamaja rajamise ainukesed energia kokkuhoiu aspektid, kinnitab Heiki Jürissaar. Alati tuleb vaadelda maja kui tervikut. Alustada soojuse kokkuhoiust juba näiteks sellest, et tellida parimad soojapidavad aknad.

Mis veel oluline madalenergiamaja rajamise tunnus – enamasti kasutatakse soojusvahetiga ventilatsioonisüsteemi, mille lisakütte jaoks saab võtta energiat näiteks lähedal asuvast veekogust. Teisisõnu: maaküttetoru pannakse veekogusse, küttesüsteem ammutab veekogust soojusenergia, kandes selle üle sissetulevale värskele õhule.

Tihti kasutatakse madalenergiamajades kaminakütet. Seejuures on oluline, et tegu poleks vaid iluasjakesega – kamin toanurka kaunistamas. Sest õhkküttekamin, kust tore vaadata tuld, kuid kütteväärtus soojendab vaid õhku seniks kui tuli all (sest sellistes kaminates pole midagi, mis salvestaks sooja) ei ole piisavalt effektiivne.

On võimalus, et kaminale lisatakse näiteks “soojaveesärk“ – selliselt kamin soojendab vedelikku, mis ringleb põrandaküttesüsteemis. “Ehk siis selle aja jooksul, mil seal kaminas tuli köeb, kütab tuli üles põrandakütte akumulatsiooni paagi, ja peale seda, kui tuli kustub, on akumulatsioonipaagis piisav kogus vett, mis ringleb põrandaküttetorustikus ja soojendab ilusasti kogu ruumi, sageli jätkub sellest ka palju suurema pinna tarvis.“

Madalenergiamajad ja passiivmajad, nagu nimigi ütleb, eelis on see, et nende konstruktsioonid on maksimaalset soojustpidavad – nii vajavadki need majad vähe kütet

Esimene samm – õige projekti loomine

Jürissaar: “Sul on olemas arhitekuurne eskiis, järgmise etapina söödad eskiisi andmed moodsasse arvutiprogrammi, mis hakkab arvutama, millistel tingimustel see maja vastaks madalenergiamaja nõuetele. Samuti viitab programm, kas antud projektiga maja üldse tuleks piisavalt energiasäästlik.“

Jürissaare sõnul on kasulik igal kliendil enne, kui hakata maja disainima, enda jaoks selgelt paika panna: millist maja tahetakse. Kinnitada lähteülesanne: kas maja peab olema odav, kas maja peab olema energiasäästlik, hea disainiga, või siis luua hoopis kompromiss olulistest aspektidest.

“Kui soovid energiasäästlikku maja, siis see on oluline teada juba enne projekti loomist, et arhitekt saaks sooviga arvestada. Luues projekti konkreetse modelleerimisprogrammiga arvutus, see näitab, kui täpselt maja sobib madalenergiamajade rubriiki, ja kui ei lähe, siis kuidas tuleb seal kas mõnda tehnilist parameetrit või disaini muuta.“

Kuid samas ei ole madalenergiamaja kriteerumid üldsegi kosmilised. Tegelikult ainuke ametlik kriteerium ongi aastane küttekulu ruutmeetrile (30 kW). Aga kuidas ikkagi saada sellist maja ka reaalse lõpptulemusena? Kõik hakkab spetsialisti kinnitusel pihta sellest, et tuleks leida arhitekt, kes oskab teha juba sobiva arhitektuurse eskiisi.

Erinevad tegurid energia säästmiseks

Energiasäästliku maja disaini ja projekti paikapanemisel on oluline tegur, kuidas maja asetseb ilmakaarte suhtes. Kõige soodsam ilmakaar, mida madalenergiamaja projekteerimisel arvesse võetakse, on lõunasuund. Seal võiks olla kõige rohkem aknapinda, kust tuleks küllaldaselt valgust ja soojust juba päikeseenergiana.

Teisena – maja peaks olema kvaliteetselt soojustatud, ehk põrandad, seinad ja laed hästi soojahoidvad. Kolmandana – igas kvaliteetses elukeskkonnas on vajalik, et oleks värske puhas õhk, mida hingata. Madalenergiamaja õhuvahetus on enamasti lahendatud tasakaalustatud ventilatsioonisüsteemiga, mis vahetab majas õhku, ja samas et õhk, mis välja vahetatakse, et sellega kaasnev energiakadu oleks minimaalne.

Antud kvaliteedi hoidmiseks paigutatakse ventilatsioonisüsteemi soojusvaheti, mis võtab väljaminevast õhust sooja ja kannab selle värske õhuga tuppa tagasi. See tagab majale energiasäästu. Soojusvaheti ei tooda energiat juurde vaid aitab seda säästa. Hoonest väljaminev õhk kütab sissetulevat õhku. Kasutusel on seadmeid mis paigutatakse ventilatsioonisüsüteemi lisaküttekehadena.

“Kui õues paugub pakane miinus 30 kraadi ning ruumis sees on vaja 25 kraadi sooja, on kindlasti vajalik et soojusvahetile lisaks oleks ventilatsioonisüsteemis lisaküttekehad. Mis näiteks saavad energiat maaküttest. Suurte külmade puhuks peaks kindlasti madalenergiamajas olema lisaküttena põranda või radiaatoriküte, mis eelistatult võiks saada põhienergia maa seest. Ka korralik kamin annab piisavalt lisasooja.“

Energiasäästliku maja rajamisel on oluline ehituskvaliteet. Ja kuigi sellest üldjuhul vähe räägitakse, on ehitustööde kvaliteet energiasäästu kohapealt vaat et isegi kõige olulisem, leiab Jürissaar. “Sest kui modelleerid maja arvutiprogrammiga ning selle tulemusel saad maja, mis vastab madalenergia näitajatele, siis ometi – kui seda viletsalt ehitada, ei pruugi maja lõpuks üldse mitte vastata madalenergia näitajatele.

Esimene tegur: maja tuulepidavus. Kui see on hea, on küttekulud väiksemad. Ehk siis tuleb rajada tuuletõke väljastpoolt ja see peab olema väga korralik. Teine tegur: maja aurupidavus. Läbi maja konstruktsioonide välja liikuv sooja õhu vool võiks olla minimaalne. “Sest enamasti maja siserõhk on suurem kui õues, toas kõrgem õhurõhk kui õues, ja kui maja laseb liiga palju õhku läbi, tekib olukord, kus koos õhuvooluga liigub ka toasoe õue.“

 

Maja ülerõhutest näitab küttevajadust

Jürissaare sõnul ei ole madalenergiamaja ja tavamaja konstruktsioonid üldmastaabis väga palju ehituslikust aspektist erinevad. “Loomulikult on madalenergiamajal rohkem soojustust pandud kui tavamajal (vähem külmasildasid), aga pigem seisneb küsimus – kuidas saada konstruktsioonid auru- ja tuuletihedaks. Ehk siis jõuame jälle ehituskvaliteedi juurde tagasi. Kui madalenergiamaja on valmis ehitatud, siis väga paljudel juhtudel kontrollitakse, kas ta on hästi ehitatud või mitte, kas on aurutihe või mitte. Tehakse ülerõhutest, mida näiteks Saksamaal peeti normiks juba 1990. Aastatel”,

Kui aga maja ehituskvaliteet on olnud kehvake, võib antud testist selguda see, et kui arvutuslikult oli enne maja rajamist õhu läbilaskvus planeeritud kaks korda parem, aga ehitustööde kvaliteet nigel, ja nii läheb kütetki seetõttu rohkem.

Testi sisuks on sarnane efekt õhupalliga, mis pumbatakse õhku täis ja siis vaadatakse, kui kiiresti ta tühjaks läheb. Rõhk tõstetakse maja sees konkretsele tasemele ja seejärel mõõdetakse, kui kiiresti rõhk alaneb, Siis on selge pilt, kas rõhu vähenemine ajaühikus vastab esialgsele arvutusele või mitte. Rõhu alanemise järgi saab arvutada, kui palju peab maja kütma.

Maja modelleerimisel pannakse paika välispiirete või konstruktsioonide u-väärtused, ehk see, kui hea peaks olema antud materjalide puhul soojapidavus. Erinevatel materjalidel on samasuguse paksuse juures u-väärused erinevad. Projekteerija ülesanne on pakkuda välja parim lahendus erinevatele materjalidele, kombineerida maja konstruktsioonid nii, et ka külmasillad oleks läbi lõigatud ning et konstruktsioonid ei läheks väga paksuks. Ja et materjalid, mida kasutada, oleks mõistliku hinnaga. Ehk siis saab teha sama u-väärtusega seina erineva hinnaga.

“See ongi kunst. Aga tihti on neil inimestel, kes maja materjalid paika panevad, mingid omad eelistused, mis ei tulene materjali hindadest, vaid mingitest kolmandatest teguritest,“ teab Jürissaar. “Tuleb ette olukordi, kus arhitektuur valmis, konstruktsioonid paigas ninig siis öeldakse, et tehke see maja valmis, kuid selgub, et ehitus läheb kalliks. Sest on kasutatud keerulisi konstruktsioone, kalleid materjale, ebamõistlikke lahendusi, ehk siis inimesed, kes on selle projekti loonud või disaininud, pole üldse mõelnud sellest aspektist, mis tuleb selle maja hinnaks. See kehtib nii madalenergiamaja kui ka kõikide teiste ehitiste puhul.

Kõikide hoonete ja sealhulgas ka madalenergia maja maksumus pannakse paika projekteerimise käigus.“